Nordea Eesti on otsustanud taas juhti vahetada. Vaevalt alla kahe aasta panka juhtinud Petri Nikkilä vahetatakse välja ja ta siirdub panga peakorterisse jaepangandust arendama.
- Nordea panga peagi endise juhi Petri Nikkilä sõnul pole tema lahkumisel ja skandaalsetel vaidlustel ettevõtte endise töötaja ja usaldusisiku esindajaga mitte mingisugust seost. Foto: Andres Haabu
Uus juht Gerd Müller liitus Nordeaga 2015. aastal Balti äriarenduse juhina ja Balti juhtkonna liikmena.
Küsimustele vastab Nordea Eesti lahkuv juht Petri Nikkilä:
Miks Nordea Eesti üksusele uus juht määrati?
Muudatused on ajendatud märkimisväärsetest muudatusest Nordea Grupi jaepanga struktuuris, millest Nordea Grupp täna hommikul teada andis. Fookuses on veelgi enam klientide vajadused ja ootused. Uus pakutud positsioon grupis eraisikute panganduse strateegia- ja arendusjuhina on suur au ja väljakutse, mille tulemus hakkab mõjutama kogu Nordea Grupi jaepanga nägu.
Mis mulje see pangast jätab, kui juht nii tihti vahetub?
Muudatused on praeguse keskkonna loomulik osa, tagades selle, et kasutame oma kompetentse parimal võimalikul moel.
Pidite algselt olema Eestis kaks aastat – miks see plaan muutus?
Nagu mainitud, siis muutus on tingitud muutustest grupi jaepanga juhtimisstruktuuris ja pakutud positsioonist hakata kujundama terve Nordea grupi jaepanga strateegiat.
Kuivõrd mõjutas otsust minna emapanka eraisikute pangandust arendama Eestis toimunud vaidlused endise töötajate esindajaga?
Siin ei ole mitte mingisugust omavahelist seost.
Kaotatud töövaidlus
Tänavu kevadel kirjutas Äripäev loo, kus mitmed teineteisest sõltumatud allikad kinnitasid, et Nordea Baltimaade äri on müügis.
Nordea Eesti sattus tugevalt meediapilti ka 2015. aastal, kui panga ametiühingute usaldusisik Hannes Veskimäe võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris tervikuna. Temast sai Nordea panga ametiühingute eestvedaja ja usaldusisik. Veskimäe ja mitu Äripäevaga rääkinud anonüümsust palunud Nordea panga töötajat väitsid toona, et pärast seda hakkas pank Veskimäed
diskrimineerima ametiühingulise tegevuse tõttu, ka töötulemustele hakati etteheiteid tegema.
Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt ametiühingutegevust arendada, samuti oli ta oma otsese ülemuse Peter S. Treialti teatel „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all. Veskimäe kaebas diskrimineerimise töövaidluskomisjoni ning komisjon tuvastaski diskrimineerimise ja palus pangal see lõpetada. Selle asemel otsustas pank Veskimäe järgmisel päeval vallandada, mille Veskimäe samuti töövaidluskomisjoni edasi kaebas, väites, et see on ebaseaduslik ja diskrimineeriv.
Tänavu 12. jaanuaril langetas komisjon otsuse, kus teatati, et Veskimäe ennistatakse tagasi tööle ja vallandamine on õigustühine. Samuti paluti pangal Veskimäe diskrimineerimine lõpetada.
Pank vaidlustas mõlemad komisjoni otsused, mis viitas toona vaid ühele – asi liigub kohtusse.
Nordea pank ei soovinud Veskimäed tööle tagasi ja nii pidasid pank ja Veskimäe pikalt läbirääkimisi, mille tulemusena kogu lugu summutati rahaga – Veskimäe otsustas minna kokkuleppele ja asi ei liikunud edasi kohtusse. „
Sain oma elu tagasi,“ põhjendas Veskimäe toona otsust võtta vastu pangaga kokkulepe.
Seotud lood
Nordea Eesti juht Gerd Müller saatis töötajatele kirja, kus selgitab, et ametiühingu nõudmistele järeleandmine kahjustaks panga mainet ja kahandaks kasumit. Nordea usaldusisikute sõnul pank valetab.
Nordea panga Eesti filiaali töötajad piketeerivad Nordea Rootsi kontori ees. Nad nõuavad võrdset kohtlemist ning kollektiivlepingu läbirääkimiste jätkamist Eestis.
Euroopa ametühingute tegevjuhatuse liikme Liina Carri sõnul on Nordea Eesti töötajate streik Rootsi kontori ees ainuvõimalik käik olukorras, kus pank lahkus läbirääkimislaua tagant ja püüab töötajate esindajate mainet avalikult kahjustada.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.